OADJEBASVUOHTA, GASKAVUOHTA JA REGULEREN
Dutkamat mat leat dutkan mánáid ja nuoraid dárbbuid geat leat vásihan váivves vásáhusaid dahje bajásšaddet eahpedearvvašlaš dilálašvuođain, čájehit mearkkašumi oadjebasvuođas, buriid gaskavuođain ja veahki reguleret dovdduid, impulssaid ja láhttema ovdánahttin dihte šaddama, ovdánahttima ja oahppama (Howard Bath, 2009). Dát suorggit čilgejit dattege vuđolaš dábálaš dárbbuid mat buot mánáin leat, ja mat dagahit buriid luohká- ja oahppanbirrasiid go fátmmastuvvojit skuvlaárgabeaivái.
1. Oadjebasvuohta
Deháleamos máná eallimis lea vásihit oadjebasvuođa. Sii dárbbašit rávisolbmuid geaidda sáhttet luohttit. Oadjebas gullevašvuođas lea sihke suodjaleaddji- ja ovdánahtti fáktor (Kvello, 2015).
Lea erohus olbmos olbmui maid guhtege vásiha oadjebassan, ja ovdalaš vásáhusat váikkuhit dasa. Muhtin ohppiin leat reakšuvdnaminstarat mat sáhttet orrot eahperationála, ahte mearehuddet, leat eahpeeinnostahtti ja muosehuhtti. Sáhttá áddet dákkár reakšuvnnaid vuohkin gaskkustit bákčasa ja ahte dat bohtet dovdduin maid eai hálddaš. Dat sáhttet gaskkustuvvot jitnosit (huikin, gárrudeapmi, báhtareapmi jna.) ja siskkáldas (passiiva, jaska, hilgut earáid jna.) Sáhttá ásahit eanet oadjebasvuođa dan bokte ahte lea unnimusat okta rávisolmmoš gii duste máná dárbbuid dovdduid hárrái; okta gii doarju máná, čájeha áddejumi ja veahkeha reguleret váivves dovdduid.
2. Gaskavuođat
Buot mánát ja nuorat dárbbašit buriid gaskavuođaid mat bistet áiggi badjel. Gaskavuohta gaskal oahpaheaddji ja oahppi lea mearrideaddjin oahppi oahppamii ja loaktimii (Hattie, 2009), ja das lea stuorra mearkkašupmi dovduičuohcci, kognitiiva ja sosiála ovdáneapmái.
Gelbbolašvuohta gaskavuođain skuvllas lea skuvlabargiid guottuid birra mánáid ja nuoraid ektui, dihtomielalašvuohta iežas láhttemis ja mo gaskkusta dovdduid go deaivvada iešguđetge ohppiid láhttemiin. Fágagelbbolašvuohta ja gaskavuođagelbbolašvuođa dievasmahttá nubbi nuppi nu ahte oaidná ovttaskas oahppi dárbbuid, dovdduid ja fágalaš potensiála (2027).
3. Reguleren ja ovttasreguleren
Dovddut leat jođihanfápmun min daguide, ja mii dárbbašat geahččat mii daguid duohken lea vai áddet mii daid bidjá johtui. Olu mánát eai leat oahppan jaskkodahttit iežaset, ja dárbbašit rávisolbmuid geat sáhttet singuin "reguleret ovttas" go eai nagot iežaset dovdduid hálddašit. Okta dain deháleamos áššiin lea ahte ii galgga geavahit fámu ja kontrollerenvugiid, muhto guldalit aktiivvalaččat, čáhkkehit heađástuvvama ja doarjut máná iežas regulerema heivehuvvon vuogi mielde. Olusiidda sáhttet iešguđetge áiccastimuleremat leat ávkkálažžan jaskkodit dahje šaddat eanet aktiivvalažžan, omd. guldalit jaskkodahtti dahje virkkos musihka.
Mánát geat ožžot veahki reguleret váivves dahje váttis dovdduid, ja muitalit maid sii vásihit, ožžot buori hárjáneami reguleret iežaset dovdduid. Oadjebasvuohta ja buorit gaskavuođat leat eaktun beassat dakkár posišuvdnii ahte sáhttá bargagoahtit reguleret láhttema.
Resurssat
«Folkehelse og livsmestring i skolen» (Ringereide og Thorkildsen, RVTS Sør), PEDLEX
Øverlien, C., Hauge, M. I., & Schultz, J. H. (Red.) (2016). Barn, vold og traumer. Møter med unge i utsatte livssituasjoner. Universitetsforlaget